Usalduse kuritarvitamine


Usaldus ja usaldamine on sõnad, millega kaudselt iga päev kokku puutume.Oma lähedasi me ju usaldame, kuis teisiti saakski. Vaikiv vandeseltslaslikkus... mitte loosungid.

Mulle on elu jooksul korduvalt etteheidetud liigset avameelsust, seostades seda liigse usaldamisega. See pole päris nii. Olen küll avameelne, ent usaldamisest on asi kaugel... Kes mind lähemalt tunneb, teab et suhtlemise minuga muudabki ajapikku keerukaks usaldamatus. Mitte umbusklikkus, vaid usaldamatus. See väljendub tüütult paljudes detailides. Puudutuseni välja.

Ei teagi, kust see pärineb... küllap lapsepõlevest. Meil kõigil on saladused, mida endale hoiame. Või siis äärmisel juhul kellegagi jagame. Kui "vaikimisvannet" või "vandeseltslaslikkust" rikutakse või suisa sihilikult kuritarvitatakse, siis lööb see kahtlemata suure mõra.

Seetõttu ei tee mulle enam ammu haiget usalduslikust avameelitsemisest tingitud pettumine. Pigem ma üllatuks, kui mu avameelsust ei kuritarvitata:)
Inimene on juba kord loodud nõdrana ja langema oma pimedate ihade lõksu...

Pealegi... see annab mulle alati võimaluse kaugeneda. Milleks juba niikuinii soov olemas oli ja on.

Seetõttu ongi mul suhteliselt lihtne elustiil. Ma matkan väikse saatjaskonnaga. Nendega, kes lubavad mul neid usaldada. Retked on küll harvad, ent seda väärtuslikumad.

Kommentaarid