Kuidas kuivatada hobuseid

Hommikul ärkasin terrassiukse vastu piitsutava vihma heli peale. Vedasin kähku kiledressid jalga ja läksin koplisse hobusid otsima. Seisidki kaks kurvakuju rüütlit lageda taeva all, külg-külje kõrval, lakad-ninad tilkumas. Esimesel vaatlusel tundus, et suisa tukkusid. No muidugi, pole ju satikaid ja muid vereimejaid.

Kuna mu hobud on öösiti karjamaal, siis toon nad hommikuhakul ~4 tunniks talliboksi puhkama. Kaeraportsud saadakse samuti tallikünast. Kuna aga boksis tegeletakse peamiselt seismise või pikutamisega, siis tuleks hobused selleks tegevuseks ka enam-vähem kuivaks saada. Ühest saunalinast piisab vaid näo ja kaela/laka kuivatamiseks. Ülejäänud kehast vedeliku eemaldamiseks kasutan suga (on vist selline nimetus...), mis näeb välja nagu aknaklaasi kuivataja, kõvera (ergonoomilise:) kujuga vaid. Theo pisut pelgab suga ja tantsib seepeale boksis. Ent vaid sel juhul, kui unustan asjandust tutvustada - nuusutada anda. Iga uut vahendit ja eset peab silmade ees demoma, siis saad loa ka pimedamale alale (turjale ja tagajalgade juurde) siirdumiseks:)

No vot - ja kirjeldet suga abil saabki suurema niiskuse hobuse karvadest eemaldatud. Kõige lõpuks veel kerged fliistekid hobu turjale karva kuivatama ning umbes poole tunni möödudes on hobune üsna kuivaks saadud. Siis tekid maha... (tavaliselt saavad nad sellega ise hakkama, sest ma ei kinnita tekivööd). Minu hooleks jääb teki saepurust puhtaks rapsimine. Theo üllatab aeg-ajalt ka sõnnikuse tekiga. Sel juhul aitab pesumasin.

Loomulikult pole sellist protseduuri vaja teha hobudel, kel tihe ja paks karvastik ning kes harjunud õues elama. Neid kuivatab looduslik föön. Ent kui hobune siseruumidesse tuua, kus ta iseseisvalt liikuda ei saa - siis on inimesepoolne kuivatamisabi vajalik.






Kommentaarid

Liana ütles …
Ma visaksin sind palliga:)
Heli ütles …
Hee, ja püüdsingi kinni seekord;-)