Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2007 postitused

Eilane ime

Kujutis
Jah, järgmine hommik pärast esimest treeningut oli Theosse suure annuse energiat ja elulusti süstinud. Sääski ja muid mutukaid polnud tuule tõttu - ka see võis olla hea tuju allikaks. Igatahes hommikul, pärast koplisse viimist, pakkus ta mulle enneolematu etenduse. Alustuseks tehti paar soojendavat küünalt ja siis see algas.... selline 5-minutiline ennastunustav galopp. Hüüdsin mehe vaatama ja mõlemad olime siis tunnistajaks ehtsale vesternile teemal "põgene, vaba laps"!. Pulbitsev energia, rõõm vabast liikumisest ja, iseenda jõust - kõik see peegeldus Theo kappamises. Võrratu vaatepilt. Kui ilus liikumine ikka hobustel on!!!

Kahjuks polnud fotikat käepärast, aga tühja sest...õnneks talletuvad mõned pildid ikka ka isiklikku mällu. Pildid on hoopis ühel õhtupoolikul võetud, hobud oma igapäevasel põhitegevusel.



Päevakangelane porgandiga.

Blogosfäär kui salong

Potsataja kirjutas eile gruumingust kui ühest sotsiaalse skoorimise võimalusest nii ahvide kui blogijate seas. Huvitav teooria.
Pani mõtisklema, et miks mina konkreetselt blogin. Kunagi, üsna alguses, arvasin et peamine põhjus on säiluvate märkemete järele hobude ja koerte kasvatamisel. Märkmed, millest loodan ka teistele loomapidajatele abi olevat. Internet on sageli ainus allikas, kust küsida, otsida infot. Hobuse äkkhaigestumise või kummalise käitumise puhul, näiteks - lihtsalt, asjatundlikke veterinaare ei jätku või pole nad hetkel levialas. See selleks.

Tegelikult olen märganud, et blogimine (vähemalt minu puhul) aitab mõtteid korrastada ja kirjutada hoopis teises stiilis ning vormis, kui igapäevane ametikeel seda nõuab. Parasjagu pingutust nõudev, ent peamine "kasutegur" minu jaoks vast asjaolu, et töömõtted mis enne kuni uinumiseni kummitasid, on hakanud taanduma - tänu blogimisele/teiste blogide lugemisele ja sellest tulenevale ümberlülitusele.

Teine, vaat et olulisemg…

Potipõllundus

Kujutis
Jah, selle tegevusega olen otsustanud lisaks niisama vedelemisele oma puhkuse veeta. Pealeselle tahab ka väike aiapurskaev "mahaistutamist", ent selle jätan spetsialistide hoolde.
Mulle meeldivad aiatööd. Muidugi mitte koguaeg ja fanaatiliselt - ei, kiiks seisneb just selles, et lasen kogu värgil pisut ülepea kasvada, et siis paari päevaga peenrad, kasvhoone, kiviplaatide vahed, puude ümbrus jne jne "üle käia". Igavesti mõnus tegevus, eriti kui juhtub selline parasjagu soe ja tuuline ilm olevat nagu täna. Omi mõtteid saab setitada - Susan Sontagist kuni TPL-ini:) - just sellised mu tänase umbrohuvastase ristiretke teemad olid... Ja aed on pidevas muutumises - lopsakast džunglist saab üleöö golfimuru, umbrohu asemel sirged köögiviljaread. Ja see mõnus rahuolupilk, mille siis õhtul terassilt aeda läkitad, kust vähemalt nädala jagu inimtegevuse viljad vastu vaatavad. Nagu Sisyphose müüdis, eks ole!

Ma ei saa endale lubada just suurt iluaeda, ebavõrdne võitlus koertega …

Hiiumaal... seekord Kaigutsi-Kõpu-Tahkuna-Kassari

Kujutis
Vähemalt kord aastas püüan Hiiumaale sattuda. Tavaliselt juhtub see Jaanipäeva paiku, sest peresõber peab oma sünnipäeva maalilises Kaigutsi suvekodus. Tihtilugu oleme külastanud ka Suuremõisa kammermuusika päevi - viimastel aastatel, tõsi küll, pole sinna jõudnud.
Sel aastal otsustasime sünnipäevalapse ja endi privaatsuse kasuks ööbida Kõpu tuletorni lähistel Pihla talus. Hubane ja vaikne oli, hoolimata kusagil lõõmavatest jaanilõketest. Meieni ulatus vaid linnulaul ja põgus vihmasabin. Hommikul võtsime ette väikse uurimisretke Tahkuna poolsaarele. Sattusime pooljuhuslikult lummavalt kauni ja üksildase puukirikuni - ümbrust piiras vaid sammaldunud aiake, milles mõnikümmend kalmuküngast. Rahu ja ajatu looduse kulg. Imeline viimne puhkepaik.

Edasi suundusime poolsaare tippu, kus mälestusmärk Estonia õnnetuses hukkunuile. Mina ei saanud kuidagi silmi lahti mereäärselt niidult - oh, teaks ometi kuidas kõiki neid heljuvaid, täiuslikke kõrrelisi ja muid niidutaimi nimetada! See on täiesti…

Hobuinimesed

Kujutis
Pole küll eriti kaua hobumaailmaga tuttav olnud, ent mõningaid seiku hobudega tegelevatest inimestest olen märganud.

Esiteks, üldjuhul on nad äärmiselt tagasihoidlikud rääkides oma edusammudest treeningutel või võistlustel. Hobusele orienteeritud, mitte ennastupitavad. Kuigi, olen mõistnud et inimfaktor efektiivseks koostööks äärmiselt oluline...

Teiseks, pole hobuinimesel oma neljajalgse sõbra jaoks millestki kahju, alates vabast ajast ja lõpetades finantsvahenditega, mida hobu hoolduseks ja varustuse hankimiseks vaja.

Kolmandaks, on nad kõik kahtlemata väga vaprad...sest lähikokkupuude nende "elukatega" (ühe mu foorumisõbra väljend:) toob kaasa üsna tõenäolise riski nii kergemateks kui ka raskemateks vigastusteks.

Neljandaks, on nad töökad... Sest need loomad tahavad tööd... See üürike, mis võistlustel vaatajani jõuab, on jäämäe tipp. Samuti rahulikult maastikul jalutavad hobu ja ratsanik. Sellele eelneb ränk ja kannatlikkust nõudev töö. Füüsiline ja moraalne katsumus.

Tänasel …

Pärnu

Kujutis
Otsustasin sel suvel koduvabariigist väljaspoole mitte reisida... Lihtsalt, nii palju on siingi avastamistväärivat ja vähemalt minu puhul peab paika tõdemus, et iga reisiga kaasneb väike stress... Eriti kui see toimub seltskonnaga või/ja töö asjus. Palju rohkem armastan üksi rändamist, uitamist. Omas rütmis, ruumis ja ajas. Kuna aga huvipakkuv piirkond, Lähis-Ida, praegu just eriti turvaline paik rändamiseks üksikule naisterahvale pole, siis otsustasin oodata rahulikumaid aegu...

Reedel jätsime hobud väiksesse kodukoplisse ja sõitsime Pärnusse. Õnnestus ka tuba bronnida Alexi Majas ja nii me 19 paiku Kuninga tänaval platseerusimegi. Tuba oli õdus - sisehoovis, kärast eemal. Õhtusöögiks Aasia köök. Esimesed dringid tegime samuti sääl. Edasi jalutasime mööda vanalinna tänavaid ja tänavakohvikuid. Imetlesime ehitiste fassaade ja puitpitse. Ja biidermeierlikku armsust ripplillede ja aknaaluste lillekastide näol. Pärnu ON kaunis ja hubane... Ja ei kohanud me midagi vaid soome keelt, üsna …

Meeste mänguasjad

Kujutis
PH kirjutas mõni aeg tagasi juba varakult omistatavatest soorollidest. Pean ütlema, et ju siis on selle teooria kohaselt mind nii kõvasti ajupestud... Olen täheldanud korduvalt, et on sellliseid asju või olukordi, mis enamikul meestel silma särama panevad, ent naisi "külmaks jätab" (vormelist kuni jahilkäiguni).

Ere näide elust enesest. Mõned päevad tagasi tõi me peresõber hoiule oma kaatri, kuna ta ise reisile siirdus. Et meil olevat piisavalt ruumi ja aed ümber, temal seevastu aiaehitus pooleli ning ta otsustas, et kindlam on hoiustada seda kaadervärki mingi aeg meie hoovis...
Eranditult kõiki meeskodanikke, kes selles ajavahemikus meie juurest läbiastunud, tabab totaalne vasikavaimustus. Mingi "kirglik meremees" ärkab kõigis koheselt:) Käiakse ümber paadi, piilutakse kabiini ja arutletakse hobujõudude üle. Kätt südamele pannes - no jätab külmaks mind selline paadike, tõesti. Ja ka Ruhnu meeldiks mulle tõttöelda mingi suurema veesõidukiga sõita... Samuti ei ole ma…

Genesis Helsinkis

Kujutis
Üsna viimasel minutil otsustasin siiski minna, tänu heale tuttavale. Koht: Helsinki Olümpia staadion, 11.06, kontserdi pikkus ~2,5 tundi.

Muljed on praeguseks enam-vähem settinud, pisut uimane olek nii tripist lahetagusesse kui ka vana Genesise radadel. Aga püüan toimunut pisut kirjeldada...

Genesis on kahtlemata nähtus omaette, progemuusika alustala. Jah, kogu kontserti vältel tehti hulgaliselt "vanu" lugusid. Jah, ka kommertsedu toonuid - Mama, I can`t dance - kõik need lood kõlasid.... Ent kogu aja tundsin end kõiges nagu kõrvaltvaatajana. Ei olnud paraku läbinisti seda tunnet, mis livekontserdist live`i teeb...et täitud muusikast, tunned end osana sellest. Hoolimata sellest, et olime lavale üsna lähedal ja Invisible Touch ju oleks võinud olla... Kõik lavalolijad olid hoolimata soliidsest keskeast (!) ääretult heas vormis muusikalises mõttes. Küll aga pisut tülpinud moega. Loomulikult, Tony Banks pole eales olnud suhtlemisaldis, pigem ümbritsebki teda selline... kättesaa…

Unenägu

Kujutis
Ilmselt jäi alateadvus liiga kauaks hobuse unenäo ümber tiirlema, sest eile ööselt nägin ülimalt kummalist und. Hommikul ärgates meenus sellest tingitud emotsioon, heiastudes mitmeid kordi tänase päeva vältel....

Olin üksi mõisas või Tudori stiilis lossis, ekslesin mööda ruume - tohutult avaraid, tundsin end turvaliselt ja koduselt, ent sattusin mitmeid kordi "ohtlikusse tsooni" - ruum, mis kandis halba kogemust vms, selle ruumi lähenedes muutus kõik jäiselt külmaks. Peamine, mida seal kartsin oli suur massiivne tool - püüdsin saali läbida nii, et ma selle tooli poole ei vaataks...ent nägin siiski, kõiki mustreid ja nikerdusi nagu luubi all. Kõik oli üsna hämar. Hoones olid tohutu laiad tumedad põrandalauad, kivitrepid, tolmune, läbi aknaluukide pragude immitses valgust. Kuulsin iseenda samme kajamas. Kuidagi leidsin väljapääsu - iidsesse parki, veevulin...linnulaul. Puud "tundsin ära" - samad puud, mida kolleegiga Viljandist tagasiteel Käru mõisapargis imetlesime. …

Hobuse unenägu

Kujutis
Hobud on juba kolmanda öö lageda taeva all veetnud. Osalt kuumuse tõttu ja osalt ka seetõttu, et mingil öisel tunnil kaovad kõik satikad ja vastikud vereimejad, kes nende rinnaesise ja kõhualuse kupla söövad.

Esimesel ööl olin nagu kanaema - panin kella 3-ks helisema, et lähen vaatan, mida teevad... Kerge udu oli, ööbik laksutas ja hobud nosisid rahulikult heina. Hommikupäikese ja putukate saabudes tuldi meeleldi jahedasse talli varjule, kus siis pisut kuiva heina haugati ja kaera krõmpsutati. Kupladele saialillesalvi peale - ja nägin, kuidas suksudel mõnust ja rammestusest silm kinni hakkas vajuma. Pikk öö selja taga ju.

Nad tukuvad ja magavad väga erinevalt. Theod olen mitu korda tabanud pesas pikutamas - ta keerab end pisut kerasse ja nõjatab pea jalgade peale. Selline armas pilt. Mozartit seevastu pole kordagi asemel lamamas näinud, kuigi hommikuti on selg reetlikult saepurune. Abikaasal seevastu ükskord õnnestus näha - Mozart pidavat magama nagu kutsu - esijalad ette sirutatud:)

Tš…

Remondivaba suvi

Kujutis
Mõtisklesin, et mida tegin täpselt aasta tagasi. Meenus, et tegin remonttöödeks ettevalmistusi...

Elame rehielamus, mille ehitusaastad 1890-ndad. Tõttöelda ei jõua ära imetleda, kuidas tollal osati ehitada - elamu asend tuulte ja päikese suhtes on nii õige, uni siin magades magus (juba esimesest ööst) jne. Remondivajaduse tingis eelkõige talvine periood, eks ta oli soojustatud üsna kaootiliselt ja põrandate vaheline isolatsioon puudus üldse. Samuti saime talvel teada, et me ei asusta maja üksi´- seinte ja laevahel algas vilgas elutegevus. Remonti tehes tuligi välja, et seinte ja lagede vahele olid rottide poolt rajatud suisa gooti stiilis katakombid :) Ka tuli põrandalaudade alt välja terve ladu koerakrõbinaid... Ühesõnaga, võtsime ette kapitaalse remondi. Eelnevatel suvedel olime panustanud välitöödele - katuse- ja voodrivahetusele, aknavahetusele jne.
Niiet, olin nagu eelmistel aastatelgi end suveperioodiks kui kriisiajaks juba häälestanud.
Möödunud suvi aga oli kuidagi eriti katsumus…

Ämber ja Ozzy

Kujutis
No ei tea ma teist nii kummalist artisti kui on seda Ozzy Osbourne... Tema show...jällegi pelgasin alul, et mul hakkab igav. Veendunud heavy-metal austajad ilmselt sööksid mu naha ja karvadega ära, kui kuuleksid mind ütlemas, et lõppkokkuvõttes on taoline keevitamine ikka liig monotoonne ja igav. Sestap on heavy bandid kõvasti panustanud nii lavalisele efektsusele (soengud, kitarrid ja kogu muu butafooria) ja showle.
Aga mitte O.O, sest tema on ise show... tema on legend.
Seda ta tõepoolest oli - ei saanud temalt pilku lahti, olenemata Zakk Wylde`i ekspressiivsest keevitamisest. Tema infantiilne hääl, mõnuga poole kuni tooni võrra "möödalaulmine" - hüpeldes sinnajuurde nagu kratt - nojah, teist sellist planeedil Maa pole...
Milline oli Ozzy Osbourne`i lavashow? - Nagu ikka, kahe ämbriga rahvale vett kaela. Ja see toimis nii fucking crazy`lt, rahvas oli pöördes, Antikristus Eestimaad külastanud. Sümpaatne Nukitsamees, kas polnud? You`re so fucking crazy Man, Ozzy...

Kaukaaslaste kiiksud

Kujutis
Kes kaukasid pidanud või peab, on kindlasti kokkupuutunud nende omapäraste "kiiksudega". Võimalik et sama kummalist käitumist esineb ka teistel koertel. Samas - lapsepõlvekodus olid jahikoerad ja midagi taolist ei meenu.

1. Kaukad kardavad äikest.
Nad tunnevad äikese lähenemist eksimatult ja muutuvad rahutuks, tahavad vehkat teha või kusagile peitu pugeda. Kunagi Aruküla lähistel elades põgenes äikese saabudes B.B alati värava taha, kus tema ema-isa elasid. Kössitas seal aia taga niikaua kui teda märgati ja meile töö juurde helistati, et saaksime vaese pelguri vihmavarju viia.Bonham tahab samuti ilmtingimata äikese ajal siseruumidesse, peremehe lähedusse.

2. Bibi onurisenud ja oma sallimatust näidanud siiani vaid kahe inimkülalise vastu - üks oli hästi pikka kasvu meelelahutustegelane ja teine kunstnik, kes üldiselt pelgas kõiki koeri.Järeldasime, et ju siis talle ei meeldi glamuursed mehed ja õlivärvilõhn:)

3. Bonhamil on vahest igav. See muideks, on kõige ohtlikum kiiks, sest…

Buduaarisõltlane

Kujutis
Olen parfümeeria- ja kosmeetikatööstuse vabatahtlik austaja. Täna ärkasin esimest korda 3 päeva jooksul ilma palavikuta ja tundsin tohutut puudust veeprotseduuridest, mistõttu ligi tunnike kulus märkamatult vannitoas.


Ohjah, mulle kohe meeldivad need hästilõhnavad pudelid/potsikud, midagi pole teha:) Õnneks on mul häid sõpru, kes just kosmeetika- ja parfüümiatoodete maaletoomisega tegelevad - nii saan oma kaootilise elustiili juures kiiresti ja soodsalt varustada... Vahest lähen ka väga eesmärgistatult kosmeetikakaupluse lettide vahele. Ka seal on vahva jälgida, kuidas sookaaslased ennastunustavalt endale midagi näkku või randmele tupsutavad:)

Olen mõelnud, et kust mul küll see kirg ja soov end kreemitada/poputada - ema nagu küll eriti seda usku polnud. Küllap sai asi alguse ikka peale keskkooli, ülikooli ühikas sai ikka proovitud "põnevaid maske" ja kellegi poolt defitsiidisabas raske vaevaga hangitud kreeme, lõhnaõlisid (Krasnaja Moskva!) jne. Ja muidugi - eks see ihalus ilu…

Mis värvi on üllatus?

Kujutis
Haiguse tõttu ei saanud eile Jaagu ja Kajaga ühineda. Seetõttu jäid mul nägemata/kuulmata ka Kurtna värskemad uudised. Õnneks andis abikaasa täielise ülevaate palju uusi hobusid juurde tulnud, kui suureks Theo vend kasvanud (kisub vist vägisi sinn 180 kanti) jne jne.

Kõige tähtsama teate edastas Jaak e-posti teel. Näis kas Babushka varsahakatisest tuleb võik või heleraudjas... võimalikud variandid.